Mis saab kui kõik korteriomanikud ei ole nõus kortermaja renoveerima?

Kortermaja katuse renoveermisiega kaasneda võivad probleemid.

Kortermajades on tihtipeale probleem, et maja vajab hädavajalikku remonti, kuid kõik omanikud ei ole nõus raha kulutama. Seaduse kohaselt on aga neil korteriomanikel, keda probleem eriti puudutab, võimalik vajalik remont oma raha eest ära teha lasta ning hiljem kulud ühistult tagasi nõuda, kuni selleni välja, et tasaaarveldus tehakse kommunaalkulude mittemaksmisega.

Mõni aasta tagasi avastas üks korteriomanik Tkortermaja renoveerimineallinnas Raua tänaval asuvas majas, et tema eluaseme kohal olev katus hallitab. Omanik pöördus murega ühistu poole, kuid teda ei võetud kuulda, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Seejärel otsustas ta kortermaja katuse lasta oma raha eest korda teha ning hiljem raha ühistult sisse nõuda. Summa oli suurusjärgus 10 000 eurot. Ühistu keeldus kortermaja katuse renoveerimise eest aga maksmast ja asi jõudis kohtusse.

“Kohtumenetluse tulemusel selgus, et nii ühistu kui ka korteriomanikud vastutavad selliste kulude eest, mis on ühe korteriomaniku poolt tehtud – seadus kasutab terminit – kaasomandi eseme säilitamiseks. Katuse renoveerimiseks tehtud kulutusi võib korteriomanik ise kanda, sõltumata teiste korteriomanike nõusolekust. Katuse renoveerimisega seonduvaid töid võib ise tellida ja sellised kulud saab ise sisse nõuda,” selgitas vandeadvokaat Kristjan Tamm.

Kuna Raua tänava maja ühistu ei olnud nõus korteriomanikule tema katuse renoveerimisega tehtud kulusid hüvitama, otsustas omanik hakata tegema tasaarveldust ühistule kommunaalkulude mittemaksmisega. Kohtuvaidlus jõudis välja riigikohtusse, kus loodi tasaarvelduse osas pretsedent.

“Riigikohtu tsiviilkolleegium pidas vajalikuks seda kogu kolleegiumis arutada ja jõudis seisukohale, et korteriomanik saab kortermaja renoveerimis kulud tasaarvestada,” ütles Tamm.

Korteriühistute liidu juhatsue liige Urmas Mardi ütles, et seda seadusest tulenevat õigust kasutatakse tõepoolest suhteliselt vähe.

“Oluline on, et see kulutus oleks seaduse mõistes vajalik kulutus, mille kordategemine on möödapääsmatu, sest sinu kinnisvara väärtus halveneb. Ärge minge kohe rapsima, enne tuleb inimestega läbi rääkida ja kui sealt on ei, siis tekib see õigus,” rääkis Mardi.

Üks asi on konktreetne remonti vajav probleem, eraldi murekoht on aga see, et paljud vanemad kortermajad vajavad üleüldist renoveerimist, näiteks korralikku soojustamist või ventilatsiooni. Laenu võtmiseks ei saa aga korteriühistu kokku vajalikul arvul korteriomanike nõusolekut.

“On olemas selline säte, mida nimetatakse kvalifitseeritud häälteenamuseks. Juhul kui korterelamu tahab kaasajastada oma maja, ta tahab võtta laenu, mis ületab tema majandusaasta eelarve, siis peavad olema 51 protsendi korteriomanikest poolt ja tingimusel, et sellele 51 protsendile kuulub ka suurem osa korteriomandist ehk nende korterid peavad olema lihtsalt suuremad,” rääkis Mardi.

51 protsendi nõue viidi seadusesse sisse 2014. aastal.

Kortermaja katuse renoveerimine on keeruline protsess ning alati on mõistlik uurida lisainformatsiooni või küsida asjatundjalt. Roofteciga saab ühendust võtta SIIT.

Kui katus vajab vahetamist siis võib meie erinevate toodetega tutvuda SIIN.

 

(allikas ERR uudised)

rooftec